Hoolitseme Teie juriidiliste asjade eest,

              et Teie saaksite keskenduda oma 

              põhiprotsessidele 

              Aitame Teil ennetada võlglaste teket ning
              tagastame teie varad võlglastelt 

Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-188-12 on keeratud eesti maksejõuetusõiguses uus lehekülg, kus jõulise sammuna on selgelt väljendatud uued põhimõtted kahju arvestamisel ja toodud tsiviilõigusliku vastutuse laiendus.
Aastaid on räägitud pahatahtlikest võlgnikest, kes maksejõuetus olukorras ei esita pankrotiavaldust ning veel enam, jätkavad tegutsemist ja seega suurendavad kahju nii partneritele kui ka riigile. Ei ole harukordne juhus kus tellitakse kaup või teenus kuid peale töö teostamist ja arve esitamist ei järgne tasumist – reaalne vastus peitub tihti olukorras, kus tellija tegutses maksejõuetus olukorras ning antud ajahetkel oleks pidanud juba koheselt või ammu esitama pankrotiavalduse välistamaks kolmandatele osapooltele kahju tekitamist.
Nüüdsest võlausaldajad ja pankrotihaldurid mitte ainult ei saa kahju tekkimist nõuda vastutavatelt isikutelt aja eest millal pankrotiavaldus jäi õigeaegselt esitamata, vaid ka maksejõuetussituatsioonis oma tegutsemisega loodud kahju eest.
 
Riigikohtu põhimõtteline seisukoht on küll kevadine kuid juhtum tervikuna jõustus RiigiTeataja andmetel 02.09.2013.a.   –
https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/maa_ringkonna_kohtulahendid/menetlus.html?kohtuasjaNumber=2-10-58837/71